materjalimaailm.ee - headeri pilt

MATERJALIMAAILMA KATSED

Järjestus selles nimekirjas vastab kirjete koostamise ajalisele järjestusel. Klikkides paksus kirjas pealkirjal avaneb selles aknas vastav kirje. Klikkides konkreetsete demonstratsioonide – katsete nimetustel (DX.Y järel), avanevad kirjed märgendatud kohast, kus juttu vastavast (demo)katsest. Toodud on viited kõikidele kirjetele, kuigi mitte kõik nad ei sisalda (vähemasti hetkel) veel teavet demonstratsioonkatsete kohta, mis vastavate näidiste omadusi ilmutavad.

1. Rubiin

D1.1. “Roheline rubiin” – rubiini termokromism

D1.2. Rubiinvarda luminetsents

2. Valgusjuht

D2.1. Laserpointeri valguse läbiminek fiibrist

D2.2. Fiiberkimp edastab kujutise

3. Uleksiit

D3.1. Kujutise ülekanne uleksiidikristallis toimub vaid objekti vahetu kontakti korral kristalliga

4. Ferrovedelik

D4.1. Ferrovedeliku pind magnetväljas sõltuvalt magnetvälja tugevusest (kaugusest magnetitest)

D4.2. Archimedese jõud ferrovedelikus: ujuv vaskkuul

D4.3. Ferrovedeliku termoindutseeritud dünaamika hõõglambiga soojendamisel

D4.4. Mis juhtub, kui ferrovedelik kaua magnetväljas seisab?

D4.5. “Superpiigid”

D4.6. Ruutvõre ja heksagonaalne võre

D4.7. “Vedel kolb”

5. Obsidiaan

6. Karastatud klaas

D6.1. Karastatud klaasi tahvli läbipaine

D6.2. Karastatud klaasi tahvli purunemine

D6.3. Karastatud klaas polaroidide vahel – nähtvaks saab karastuspingete ebaühtlus

D6.4. Prints Ruperti tilga purunemine

D6.5. Prints Ruperti tilgad polaroidide vahel

D6.6. Sisepinged karastatud klaasis teeb nähtavaks valguse hajumine

7. Laserlõikus

8. Neodüümmagnetid

D8.1. Veepinna kõverdumine Nd-magnetite kohal on jälgitav peegelduste deformatsiooni kaudu

D8.2. Levitron

D8.3. Diamagneetiliselt stabiliseeritud magnethõljuk

D8.4. Nd-magneti kukkumine vasktorus

9. Fotokroomsed materjalid

D9.1. Fotokroomsete plastpärlite värvumine valguse toimel

D9.2. Osalise valgustuse toimel osaliselt tumenenud prilliklaas

D9.3. Valguse juhtimine valguse abil

D9.4. UV-tester töötab

10. Kujumäluga sulamid

D10.1. Kujumäluga lusikas kuumas vees

D10.2. Kujumäluga vedru kuumas vees

11. Gradientlääts

D11.1. Gradientlääts suurendab trükiteksti

12. Kaltsiit

D12.1. Kaltsiidikristalli pööramisel nihkuvad harilik ja ebaharilik kujutis teineteise suhtes

13. Polaroidid

D13.1. Polaroidide paari läbilaskvus sõltub polaroidide omavahelisest orientatsioonist

D13.2. Fotoelastsus

14. Raud

D14.1. Võrdle raua, magnetiidi ja sooraua magnetomadusi

D14.2. Hematiidi “triip”

D14.3. Raudvarda plastne deformatsioon ja purunemine venitusel

D14.4. Rauapuru magnetväljas

D14.5. Kristalli mudel

D14.6. Slap-wrap keerdub löögist rulli

D14.7. Suunatud plahvatus läbistab terasplaadi

15. Alumiinium

D15.1. “Rahakristall” – Jaapani 1-jeenised mündid veepinnal

D15.2. Polariseeritud valguse hajumine alumiiniumpuudrilt

16. Merevaik

17. Balsapuit

D17.1. Ujuv balsapuit: hinnake erikaalu!

18. Kvarts

D18.1. Triboluminestsents

D18.2. Termoluminestsents

19. Pimss

D19.1. Pimss ujub veepinnal

20. Grafiit

D20.1. Pliiatsikiri

D20.2. Grafiidipuru orienteerumine magnetväljas

D20.3. Pürolüütilisest grafiidist plaadikese orienteerumine magnetväljas

D8.3. Diamagneetiliselt stabiliseeritud magnethõljuk

21. Räni

D21.1. Räniplaadi murdumine

D21.2. Räni paistab läbi

D21.3. Päikesepatarei käivitab elektrimootori

22. Elastoplast

D22.1. Elastoplastist tops taastab esialgse (tasapinnalise) tooriku kuju kuumutamisel

24. Korund

25. Silikoonimplantaat

26. Süsinik

D26.1. Aktiivsöe filtri töö

D26.2. Läbitõmbel filtrile sadestunud 5 m3 Tartu õhus sisalduv tahm

27. Paber

D27.1. Mis värvi on Postimees?

28. Kromatograafia

D28.1. Paberkromatograafia

29. Vask

D29.1. Pöörisvoolud vasktorus pidurdavad neodüümmagneti liikumist torus

D29.2. Vaskoksiidi kile vase pinnal

D29.3. Vask sadestub vasevitrioli lahusest raudnaela pinnale

D29.4. “Vaseleek”

D29.5. Vase patineerumise aegeksperiment

E29.6. Vase kalestumine deformatsioonil

30. Sodaliidid

31. Kummi

D31.1. Kummilindi venitamine

32. Teflon

33. Christianseni filter

D33.1. Valge valguse filtreerimine Christianseni filtris erinevatel temperatuuridel

D33.2. Christianseni filtrit läbiva laserikiire hajumine erinevatel temperatuuridel

D33.3. “Nähtamatu klaastoru”

34. Difraktsioonkile

D34.1. Valge valguse difraktsioon kilel

D34.2. Lasekiire difraktsioon difraktsioonkilel – milline on difrageeriv struktuur, sh. võre samm?

35. Fresneli lääts

D35.1. Fresneli lääts suurendab

36. Isepesev klaas

D36.1. Veepritsmed isepeseval ja harilikul aknaklaasil

D36.2. Kumb pool?

37. Kips

D37.1. Kipsi kivistumine

38. Kõrgtemperatuursed ülijuhid

D1.1. Ülijuhi levitatsioon magnetväljas

D38.2. Ringmagneti levitatsioon ülijuhi kohal

39. Liitiumniobaat

40. Merikäsn

D40.1. Kui palju suudab käsn vett imada?

41. Negatiivse Poissoni suhtega materjalid

D41.1. Hobermani sfääri kinemaatika

42. Polüetüleen

D42.1. Polümeerkile venitus orienteerib polümeeri molekulid (tekkib kaksikmurdumine)

D42.2. Staatiline elekter

43. Polüstüreen

D43.1. Vahtpolüstüreeni lahustumine atsetoonis

D43.2. Polüstüreeni fluoretsents

44. Püriit

45. Raudpuu

D45.1. Raudpuu puit upub vees

D45.2. Raudpuu puidu tiheduse määramine

46. Savi

D46.1. Sinisavi plastifitseerimine

47. Soojusisolatsioon

48. Spektraalsälkamine

49. Termotundlik vedelkristallkile

D49.1. Termotundlik vedelkristallkile reageerib käesoojusele

D49.2. Termotundlik vedelkristallkile reageerib IR laserpointeri kiirele

50. Trinitiit

51. Vilk

D51.1. Vilgu lõhestamine

D51.2. Vilk ristatud polaroidide vahel

52. Helkurmaterjalid

D52.1. Pöörlev helkur

D52.2. Retrorflektiivse pinna heledus sõltuvalt valgustusuunast

D52.3. Helkurpinnale lähedane valgusallikas

D52.4. Retroreflektiivne kuvamine

53. Tsink

D53.1. Tsinkkatete E53.1 ja E53.2 tekstuuri võrdlus

54. Nikkel

55. Volfram

56. X-failid

57. Tina

D57.1. “Tina hääl”- karakteerne ragin tinavarda paenutamisel

D57.2. “Õnnevalu”

58. Mammutikihv

D58.1. Schregeri jooned

59. Liibüa kõrbeklaas

60. Klaas

D60.1. Klaasi purunemine

D60.2. Uranüülklaasi luminestsents

D60.3. Uranüülklaasi radioaktiivsus

D60.4. Mattklaas hajutab valgust

D60.5. Kumb pool käis tinavannis?

D60.6. Kuum klaas juhib elektrit

D60.7. Opaalklaas hajutab valgust

D60.8. Kromaatiline dispersioon

D60.9. “Nanoklaas” hajutab valgust

61. Fossiilkütused

62. Bambus

63. Termokroomsed materjalid

D63.1. Cu2HgI4 värvimuutus kuumutamisel

D63.2. Thermospot toa- ja töötemperatuuril

D63.3. “Varjatud pilt”

D63.4. “Vesi muutub tindiks”

D63.5. Termokroomne indikaator näitab patarei laetust

64. Sooja- ja külmasalvestid

D64.1. Soojenduspaketi kasutamine

65. Liiv

D65.1. “Liivakäsi”

D65.2. Liivakuhi

66. Fulguriidid

67. Piesomaterjalid

D67.1. Välgumihkli töö

68. Tseoliidid

69. Metallklaas

D69.1. Põrkedemo

70. Plii

71. Indium

D71.1. Metallmündi kujutise pressimine indiumitükki

72. Vismut

73. Woodi sulam

D73.1. Woodi metalli sulamine kuumas vees

D73.2. Fieldsi metalli sulamine kuumas vees

74. Sool-geel materjalid

75. Kermetid

76. Kuld

D76.1. Rubiinklaasi ümbersulatamine

77. Kevlar

D77.1. Kevlarniidi tõmbetugevus

D77.2. Ultraviolettkiirgus kahjustab kevlarit

78. Pigi

D78.1. Pigi puruneb haamrilöögist

D78.2. Pigi voolamine

79. Plastdosimeetrid

D79.1. Radooni dosimeetria

80. Gallium

D80.1. Gallium sulab käesoojast

81. Magnetkuvav kile

D81.1. Magnetkuvav kile visualiseerib magnetvälja

D81.2. Magnetkuvav kile mikroskoobia all

82. Tselluloos

D82.1. Tsellofaankiled polaroidide vahel

D82.2. “Õnnekala ennustab”

D82.3. Nitrotselluloos põleb

83. Reoskoopiline vedelik

D83.1. Reoskoopiline vedelik turbulentses liikumises

D83.2. Termokonvektsioon alt soojendatud reoskoopilises vedelikus

84. Berüllium

85. Papüürus

86. Silly Putty

D86.1. Thinking Putty vajub oma raskuse mõjul laiali

D86.2. Thinking Putty voolab läbi ava

D86.3. “Puttypõrkependel”

D86.4. Thinking Putty rebeneb

D86.5. Putty venib

D86.6. Thinking Putty puruneb haamrilöögil kildudeks

D86.7. Putty kleepub

D86.8. Puttypeegel

D86.9. Putty difraktsioonvõre

D86.10. Putty kopeerib pinnafaktuuri

D86.11. Puttyskoopia

D86.12. Putty puhastab

87. Uraan

D87.1. Uraan oksüdeerub

D87.2. Uraan on pürofoorne

D87.3. Uraan on radioaktiivne

D87.4. Uraan säritab fotopaberi

88. Elavhõbe

D88.1. Teraskuul ujub elavhõbeda pinnal

D88.2. Teraskuul ei uju elavhõbeda pinnal!

D88.3. Elavhõbeda soojuspaisumine

D88.4. Elavhõbe korrodeerib alumiiniumi

D88.5. Elavhõbe annab valgust

89. Tseerium

D89.1. Sädemeid tulepulgast

D89.2. Tseeriumi pürofoorsus

90. Lignum vitae

91. Akrüülklaas

D91.1. PMMA murdumisnäitaja määramine

D91.2. Lichtenbergi kujundid

D91.3. Elektronkiirituse mõju PMMA struktuurile

92. Rõhku kuvav kile

D92.1. Sendi jälg

D92.2. Rõhuülekanne graanulmaterjalides

93. Magneesium

E93.1. Magneesiumi põlemine

94. Veeldatud gaasid

D94.1. Vedel lämmastik keeb

D94.2. Õhust kondenseerub vedel hapnik

D94.3. Magnet tõmbab ligi vedelhapniku tilgakesi

95. Tsirkooniumoksiid

D95.1. “Läbipaistev” nuga

D95.2. Keraamiline nuga lõikab paberit

96. Maarjakask

97. Aerogeelid

D97.1. Aerogeel paistab läbi

D97.2. Aerogeel hajutab valgust

D97.3. Aerogeel on väikese murdumisnäitajaga

D97.4. Aerogeel kannab telliskivi

98. Vesiklaas

D98.1. “Keemiline aed”

99. Superabsorbendid

D99.1. Superabsorbendi imavus

100. Luminofoorid

D100.1. Turvaelementide fluorestsents Eesti rahatähtedel

D100.2. Valguspulkade kemoluminestsents

D100.3. Mitmevärviline LED

D100.4. LONGLITE evakuatsioonitähise järelhelendus

D100.5. Luminool leiab verejälje

D100.6. Luminofoorlamp ja hõõglamp

D100.7. Fluorestsentsmarkeri jälg UV valgustusel

D100.8. Neoonvärvide luminestsents

D100.9. Pesupulber OMO fluorestseerub

D100.10. Laserivalgus kustutab fosforestsentsi

D100.11. Suhkru triboluminestsents

D100.12 Fluorestseiini luminestsents ja vedeliku dünaamika

D100.13. Pakketeibi triboluminestsents

D100.14. UV-valgus teeb nähtavaks vanad haavaarmid

D100.15. Kiirgav pind

D100.16. Spinatifluorestsents

D100.17. Kaltsiidi luminestsents

D100.18. “Fluorotoposkoopia”

D100.19. Narra leotise fluorestsents

D100.20. “Toniseeriv fluorestsents”

D100.21. Skorpioni fluorestsents UV-kiiritusel

D100.22. Postmarkide fosforestsents

D100.23. Harilik ja UV-kompaktlamp võrdluses

D100.24. Valgusdiood fotodetektorina

D100.25. “Päikesekollektor” töötab

D100.26. IR detektorkaart töötab

D100.27. Hammaste autofluorestsents