materjalimaailm.ee - headeri pilt

Liibüa kõrbeklaas

Libyan Desert Glass


Koostis / struktuur

Kõrge puhtusastmega (~98% ) looduslik kvartsklaas (oluliselt puhtam kui  obsidiaan).

Omadused

Valkjaskollaka värvusega, läbipaistev (mõneti valgust hajutav), tihedus 2210 kg/m3.

Saamine

Looduslik. Leitakse vaid piiratud alal Lääne-Egiptuses (ovaalne leiuala 130 x 50 km, Google Maps koordinaadid: 25°24′N, 25°30′E). Leiukoha avastas 1932. a. Patrick A. Clayton. Mineraali vanuseks on hinnatud 28 miljonit aastat, tema tekkelugu on mõneti ebaselge. Enim toetust on leidnud meteoriitne hüpotees – suuresti kvartsi sisaldanud pinnase sulamine kokkupõrkel meteoriitkehaga. Taolise kokkupõrke võimalikuks jäljeks võib olla lähikonnas hiljuti avastatud 31 km läbimõõduga Kebira kraater (GE koordinaadid: 24°40’23.66″N, 24°57’32.03″E). On avaldatud ka arvamust, et pinnase sulatas mitte meteoriitkeha otsene kokkupõrge mapinnaga, vaid selle poolt atmosfääris tekitatud kuuma õhu lööklaine [1]. Liibüa kõrbeklaasi eristab teistest teadaolevalt meteoriitse tekkega mineraalidest, nn. tektiitidest, kõrge puhtusaste. Leiupiirkonnas pole ka jälgi vulkaanilisest tegevusest. On spekuleeritud, et klaas võib olla tekkinud mõnesuguse madalatemperatuurse (sool-geel?) protsessi tagajärjel või pakutud välja veelgi eksootilisemaid seletusi (nn. peegelainet sisaldanud meteoriitkeha langemine [2]).

Rakendused

Ehismaterjalina, on andmeid ajaloolisest kasutamisest tööriistade valmistamiseks. 1998 tegi Itaalia mineraloog Vincenzo de Michele kindlaks, et Howard Carter poolt vaarao Tutanhamoni hauakambrist 1922 leitud dekoratiivne skarabeus on valmistatud Liibüa kõrbeklaasist.

Näidised


E59.1. Liibüa kõrbeklaas.


E59.2. Moldaviit (moldavite). Meteoriitse tekkega mineraloid (tektiit) – looduslik klaas, millele roheka värvuse annab raua sisaldus. Moldaviidi tekkepõhjuseks peetakse hiidmeteoriidi langemist 14,3 … 14,5 miljonit aastat tagasi praeguse Baierimaa aladel (Nördlinger Riesi ringvagumik). Kokkupõrkel maapinnaga ülespaisatud sula liiv langes maha praeguse Böömimaa ja Moraavia (Tšehhi Vabariik) aladele, mida läbib Vltava (saksa Moldau) jõgi.

Viited:

1. (PDF!)High performance computing provides clues to scientific mystery, CCIM Newsnotes [06.01.07]

2. Moldavite. Wikipedia [28.03.08].

Koostas: JK